Kaarel Ots: „Ma ei näe ühtegi põhjust, miks riik peaks ettevõtteid omama ja juhtima“

Riigiettevõtted on täna ühed suurimad Eestis, nad on sarnase riskiastmega ning riigil on võimalus nad otsustuskorras erastada ja börsil noteerida. Kasutegureid on seejuures mitmeid, ütleb Nasdaq Tallinna börsi juht ja FinanceEstonia juhatuse liige Kaarel Ots.

Riigiettevõtted on täna ühed suurimad Eestis, nad on sarnase riskiastmega ning riigil on võimalus nad otsustuskorras erastada ja börsil noteerida. Kasutegureid on seejuures mitmeid, ütleb Nasdaq Tallinna börsi juht ja FinanceEstonia juhatuse liige Kaarel Ots.

15 aastat tagasi oli Tallinna börsil ettevõtete turuväärtus üle 4-5 miljardi (täna 3 miljardit) ning kauplemiskäive kümme korda suurem kui täna. „Kuid siin on üks aga ehk vaid kaks ettevõtet  – Hansapank ja Eesti Telekom – moodustasid üle 80% börsi kauplemismahust ja kauplemisest, mõlemad müüdi välisomanikele ja viidi börsilt ära,“ selgitab Ots. Täna Eestis sellise suurusega ettevõtteid lihtsal ei ole, kui näiteks Soomes ja Taanis on üle ühe miljardi eurose turuväärtusega ettevõtteid börsil 30 ja Rootsis 90. „ Selles ei ole midagi eriskummalist, see on meie uus reaalsus ja mida varem me sellega riigiüleselt lepime ja kapitalituru strateegia vastavalt sellele koostame, seda parem,“ lisab ta.

Riigiettevõtete börsile viimise kasutegureid välja tuues keskendub börsijuht vaid peamisele: „See loob investeerimisvõimalused Eesti inimestele ja pensionifondidele, suurendab välisinvestorite huvi Eesti vastu, tugevdab Eesti rahvusvahelist konkurentsipositsiooni ning muudab ettevõtete juhtimise läbipaistvamaks ja efektiivsemaks – ettevõtte väärtuse ja omanike (riik ja erainvestorid) vara kasvab ja loob seeläbi võimalusi riigiteenuseid soodsamalt ja kvaliteetsemalt tarbida.“

„Selleks, et investoritel oleks kuskile investeerida, on vaja parandada finantsinstrumentide pakkumist – riigi poolt 2018. aasta juunis initsieeritud Tallinna Sadama IPO on hea näide edukast pakkumisest, kuid sellega ei saa piirduda. Kui Soomes on alates 2013. aastast toimunud 40 aktsiate avalikku emissiooni, sh mitmete suurte emitentidega ka riigi poolt (nt alkoholitootja Altia) ning Rootsis samal perioodil ligi 150 IPO-t, siis Eestis toimus sellel ajaperioodil vaid kaks IPO-t, sh üks nendest Tallinna Sadama oma,“ selgitab FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juht Aare Tammemäe.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Märten Rossi sõnul on olukorras kui otsustatakse riigi osalusega ettevõtete osalist või täielikku erakätesse müümist, sealhulgas nn börsile viimise kaudu, põhiküsimused siiski muus kui kapitaliturgude arendamises. „Siin mängivad põhirolli sellised kaalutlused nagu näiteks riigi äriühingu finantseerimisvajadus ja selle olemus, näiteks asjaolu, kas äriühing on riigi jaoks strateegilise tähtsusega või mitte. Tõsi, mõnede probleemide puhul pakubki ettevõtte osaline või täielik erastamine väärtpaberituru abil ka neid lahendusi. Kui juurde võtta ka mõningane tugi kapitalituru infrastruktuuri arendamisse, mida selline ettevõtte börsile viimine võib ajutiselt anda, tuleks seda alternatiivi kindlasti kaaluda,“ lisab ta.

Teine ülioluline samm, mis oleks Kaarel Otsa sõnul tulnud astuda juba ammu, on riigivõlakirjade kasutusele võtmine ja Tallinna börsil noteerimine. „Kurb on vaadata, kuidas negatiivsete ja nullintresside aeg otsa saab ja meie riik endiselt kõike laenudega finantseerib. See, et riigi laenukoormus on madal, ei tähenda et meil laene pole. Tegelikul on, ca kümme protsenti SKT-st,“ selgitab börsijuht. Riik saaks oma käitumisega eeskuju näidata ja rahastust oluliselt hajutada. Võlakirjaturul on investoritega suhtlemiseks vaja olla kogu aeg, vastasel juhul võib juhtuda, et kui päriselt vaja on, siis pole keegi su võlakirjadest huvitatud või on hind ebamõistlikult kõrge. „Lisaks pakuvad riigivõlakirjad häid võimalusi nii välis- kui ka kohalikele investoritele, toetades sellega otseselt Eesti kapitaliturgu,“ kinnitab Ots.