Jõustus uus investeerimisfondide seadus

Jaanuari alguses jõustus investeerimisfondide seadus, mille tulemusel muutub Eesti investeerimisfondide turg atraktiivsemaks ning kasvab konkurents pensionifondide turul.

Jaanuari alguses jõustus investeerimisfondide seadus, mille tulemusel muutub Eesti investeerimisfondide turg atraktiivsemaks ning kasvab konkurents pensionifondide turul.

“Suure osa Eesti tänastest finantssüsteemi varadest moodustavad pankade varad ning pangad on ka majanduse põhilised finantseerijad. Samas on oluline, et areneksid ka teised finantssektori valdkonnad, kuhu oleks võimalik raha investeerida ning mille kaudu oleksid ka ettevõtjad finantseeritud,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

Finantside vahendamise alternatiiviks lisaks pankadele ja väärtpaberibörsile on investeerimisfondid. “Uues investeerimisfondide seaduses eristatakse selgelt jaeinvestoritele ja professionaalsetele investoritele suunatud fonde. Viimastele esitab seadus senisega võrreldes vähem nõudmisi, seega väheneb ka halduskoormus,“ lisas Sester ministeeriumi pressiteate vahendusel.

FinanceEstonia juhatuse liikme Reimo Hammerbergi sõnul on uus investeerimisfondide seadus toonud kaasa mitmeid muudatusi, millest positiivsemad on tema hinnangul mitteavalike fondide halduskoormuse vähendamine, aktsiaseltsifondi regulatsiooni uuendamine, usaldusfondi asutamise võimaluse loomine ning väikesemahulise fondivalitseja tegevusele erisuste loomine.

  • Mitteavalike fondide halduskoormuse vähendamine (mitteavalikku fondi võib pakkuda ainult kutselistele investoritele või vähestele investoritele). Eelmise seaduse järgi olid avaliku ja mitteavaliku fondi asutamise protsess ja järelevalvest tulenev koormus küllaltki samaväärsed. Uues seaduses on jäetud mitteavalike fondidega seotud täpsemad küsimused, nagu fondi vara investeerimise eesmärgid, fondi dokumentatsioon ja aruandluse täpsem kord investorite kokkuleppe esemeks (seega puudub Finantsinspektsiooni sekkumine). Näiteks mitteavaliku fondi moodustamiseks või selle tingimuste muutmiseks ei pea läbi käima menetlust Finantsinspektsioonis.
  • Aktsiaseltsifondi regulatsiooni uuendamine. Eelmise seaduse järgi kohaldusid aktsiaseltsina asutatud fondile kohustuslikuna ka äriseadustiku üldised aktsiaseltsi tegevust reguleerivad sätted (sh näiteks aktsiakapitali suurendamisel kehtis olemasolevate aktsionäride ostueesõigus). Uus seadus sätestab olulised erisused võrreldes äriseadustiku alusel asutatud aktsiaseltsidega (näiteks juhtimisele, aktsiakapitalile, aktsiakapitali suurendamisele). See liik sobib näiteks fondidele, mille aktsiaid lastakse välja ja ostetakse tagasi vastavalt investeerimistsüklile või investorite soovile. Seega uue investeerimisfondide seaduse kohaselt moodustatud aktsiaseltsifond on muutuva aktsiakapitaliga ehk selle aktsiaid võib igal ajal välja lasta ja tagasi osta, misläbi on ka sellise fondistruktuuri korral tagatud investoritele sobiv paindlikkus.
  • Usaldusfondi asutamise võimaluse loomine. Usaldusfond on äriseadustikus reguleeritud usaldusühinguna asutatud fond, millele kehtivad aga investeerimisfondide seaduses teatud erireeglid. Usaldusfondil on üks täisosanik ja üks või mitu usaldusosanikku. Usaldusühingu vorm võimaldab paindlikult kujundada osanike vahelisi suhteid ühingulepinguga. Usaldusfondile kehtib võrreldes tavapärase usaldusühinguga maksuläbipaistvus, mis tähendab, et fond ise ei ole maksukohustuslaseks ning fondi investoreid maksustatakse sama moodi nagu siis, kui nad oleksid teinud vastava investeeringu sihtettevõttesse otse, s.t. ilma fondi vahenduseta. Usaldusühingu vormis tegutsevad investeerimisfondid on väga levinud välisriikides.
  • Väikesemahulise fondivalitseja tegevusele erisuste loomine. Uus investeerimisfondide seadus lubab asutada väikesemahulist fondivalitsejat, mille valitsetavate varade kogumaht ei tohi ületada sada miljonit eurot, kui kasutatakse võimendust, või siis viissada miljonit eurot. Väikesemahulise fondivalitseja aktsiakapitali nõue on mitu korda madalam (25 000 eurot, mis tuleb kolme aasta jooksul tõsta vähemalt 50 000 euroni) kui suuremahulisel fondivalitsejal (125 000 eurot). Väikesemahulise fondivalitseja tegevusluba omav isik võib valitseda üksnes professionaalsetele investoritele või vähestele investoritele suunatud fonde. Seadus on võtnud eelduseks, et kutselised investorid teostavad ise piisavat kontrolli (due diligence) fondivalitseja üle ning näeb sellest tulenevalt ette lihtsustatud protsessi väikesemahulise fondivalitseja tegevusloa saamiseks.

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Ardo-Heiki Ingar kirjutab ministeeriumi blogis, et uus investeerimisfondide seadus toetab kapitali liikumist majandusse. “Majanduse sujuva vereringe jaoks on oluline, et raha pakkujatel ehk investoritel oleks võimalikult mugav ja turvaline raha ettevõtjatele pakkuda. Mida sujuvamalt on raha kaasamine kapitaliturul korraldatud, seda kergem on ettevõtjatel leida rahastust ning investoritel sobivaid investeerimisobjekte,” kirjutab Ingar.

Eesti majandus ja ettevõtted on Ingari sõnul suhteliselt väikesed, mistõttu on siia keeruline kaasata suurematest rahapaigutustest huvitatud välisinvestorite kapitali. “Seetõttu on oluline just kohaliku kapitalituru arendamine, mis aitab paigutada kohalike investorite raha siinsesse majandusse. Kohaliku kapitalituru üheks kõige olulisemateks investoriteks on pensionifondid, mis on samuti investeerimisfondid. Seega aitab investeerimisfondide uus seadus ka pensionikogujate raha siinsetesse ettevõtetesse investeerida,” lisab ta.