Järgmine valitsus peaks rohkem riigiettevõtteid börsile tooma

Septembris toimunud Redgate Capitali vestlusringis “165 päeva valimisteni: mis saab Eesti kapitaliturust pärast uue valitsuse ametisse astumist?“ osalenute hinnangul peaks 2018. aastal ametisse astuv valitsus riigiettevõtted nagu Omniva või Eesti Energia börsile tooma.

Septembris toimunud Redgate Capitali vestlusringis “165 päeva valimisteni: mis saab Eesti kapitaliturust pärast uue valitsuse ametisse astumist?“ osalenute hinnangul peaks 2019. aastal ametisse astuv valitsus riigiettevõtted nagu Omniva või Eesti Energia börsile tooma.

Kapitalituru elavdamiseks peaks majandusekspertide sõnul tulema börsile uued riigiettevõtted, pensionifondid peaks investeerima Eestisse rohkem raha ja siis hakkaksid ka eraisikud oma sääste investeeringutesse suunama.

“Meie noorel ja õhukesel kapitaliturul on olnud hea aasta, aga ma ei ütleks, et selle infrastruktuur oleks kuidagi eriti hästi arenenud. See on nagu lennuühendustega: need ei teki iseenesest, vaid need tuleb luua. Riik peab ka kapitalituru arenguks teadlikult vajalikke samme astuma,” ütles Inbanki nõukogu esimees ja FinanceEstonia juhatuse liige Priit Põldoja.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel meenutas, et kui Hansapank Tallinna börsil noteeritud oli, siis tekkis tänu sellele mitmetel rahvusvahelistel investoritel huvi investeerida ka teistesse Eesti ettevõtetesse. Priit Põldoja lisas seepeale, et talle helistasid kahe rahvusvahelise investeerimispanga esindajad Londonist ja Stockholmist pärast Tallinna Sadama börsile tulemist. “Nad tundsid huvi Inbanki vastu. Kui Tallinna Sadam poleks börsile sisenenud, siis arvan, et seda huvi poleks olnud,” rääkis ta.

Nii Põldoja kui Eesti Panga asepresident Madis Müller leidsid, et enamikel Eesti ettevõtetel pole täna kapitali kättesaadavusega probleeme, kuid keskmise suurusega ettevõtete juhid peaks mõtlema rohkem omakapitali investeeringute kaasamisele ning selleks julgemalt investeerimispankade ustele koputama.

Majandusspetsialistide sõnul segavad kapitalituru arengut ka liigsed regulatsioonid, muuhulgas MiFID II. “Kui sa lähed investeerima, siis sa ju lähedki riskima. Inimestelt ei tohiks ära võtta võimalust riskimiseks. Mulle hetkel tundub, et selle pendliga on valesse serva liigutud,” lausus Koppel.

Põldoja hinnangul jagub meil ingelinvestoreid ja idufirmadesse investeerivaid fonde on samuti piisavalt. Küll aga napib erakapitali investeerimisfonde, mis parandaks kapitali kättesaadavust keskmise suurusega küpsetele ettevõtetele ja hilisema kasvufaasi idufirmadele. “Suuremad saavad rahale ligi, aga keskmise suurusega ettevõtetel on raha kaasamiseks vähe võimalusi. Seda just omakapitali mõttes,” märkis Põldoja.

Eesti kapitaliturul on kõige suuremad tegijad pensionifondid, mille maht küündib juba üle nelja miljardi euro. Majandusekspertide sõnul võiks ka sellest oluliselt suurem osa saada investeeritud kohalikule turule.

Arutelul kõlama jäänud soovitused:

  • Tuua rohkem riigiettevõtteid börsile, mis parandaks lisaks kapitaliturgude arendamisele ka riigiettevõtete juhtimist ja läbipaistvust;
  • Pensionifondide süsteem kui investeeringuid soodustav mehhanism on vajalik ning seda ei tohi mingil juhul lammutada;
  • Riik peab kujundama Eesti seadusandluse selliseks, et kohalikud iduettevõtted hoiaks oma peakontorid Eestis ka pärast välisinvestori kaasamist. Selleks peab vastav juriidiline raamistik olema lihtne ja selge ka välisinvestori jaoks. Kaaluda võiks vastava seadusandluse kohandamist mõne teise suurema riigi vastava juriidilise raamastiku sarnaseks, et rahvusvahelised investorid end meie keskkonnas kindlalt tunneks;
  • Riik peaks soodustama uute erakapitali investeerimisfondide teket, mis parandaks kapitali kättesaadavust keskmise suurusega küpsetele ettevõtetele ning hilisema kasvufaasi idufirmadele;
  • Ühisrahastust peaks muutma reguleeritumaks, minimaalselt peab vahendaja olema kohustatud riskid selgelt välja tooma. Samas ei tohi ühisrahastuse reguleerimisega minna liiale. See peab jääma lihtsaks ja selgeks ning investor peab endiselt saama riske võtta;
  • Euroopa Liidu toetuste vähenemise kontekstis peab riik leidma lahenduse, kuidas kaasata Eesti pensionifondide kapitali kohalike infrastruktuuri projektide tarbeks; sealjuures on oluline komponent seadusandluse pikaajaline stabiilsus, mis aitaks kaasa pensionifondide investeerimisjulgusele.

Vestlusringis osalesid SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel, Pocopay kaasasutaja Indrek Neivelt, Eesti Panga asepresident Madis Müller, Inbanki nõukogu esimees Priit Põldoja ja Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla. Vestlusringi juhtis Redgate Capitali partner ja FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juht Aare Tammemäe.