FinanceEstonia tervitab pensionikogujatele loodavaid lisavõimalusi

Riigikogu rahanduskomisjon tegi novembri lõpus toimunud istungil otsuse viia kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine ja kolmas lugemine läbi veel sel aastal. Eesti populaarseimas investeerimistootes ehk II sambas suuremaid vabatahtlikke sissemakseid võimaldava eelnõu lõpphääletus on kavandatud 14. detsembrile.

Riigikogu rahanduskomisjon tegi novembri lõpus toimunud istungil otsuse viia kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine ja kolmas lugemine läbi veel sel aastal. Eesti populaarseimas investeerimistootes ehk II sambas suuremaid vabatahtlikke sissemakseid võimaldava eelnõu lõpphääletus on kavandatud 14. detsembrile.

Seaduse muutmine on FinanceEstonia hinnangul väga tervitatav ning pakub lisavõimalusi pensionikogujatele ja lubab alates 2024. aastast esitada avaldus tegemaks II sambasse senise kahe protsendi asemel sissemakseid määras neli või kuus protsenti. Vaikimisi jääb kehtima senine kaheprotsendiline makse määr. Uus makse määr rakendub 1. jaanuarist ja avaldus peab olema esitatud hiljemalt eelneva aasta 30. novembriks. Makse määra on võimalik muuta kord aastas. Kes esitab 2024. aasta jooksul avalduse oma II samba maksemäära tõstmiseks, siis nende pensionikontole hakkavad suuremad sissemaksed laekuma alates 2025. aasta algusest.

FinanceEstonia andis rahanduskomisjonile novembris nimetatud eelnõuga seoses edasi ka sektori kommentaarid. FinanceEstonia hinnangul on eelnõuga kavandatavad muudatused samm õiges suunas ning selge näide sellest, et riik tähtsustab pensionieaks kogumist. “Kogujale makse määra muutmise osas suurema valikuvabaduse andmine loob eeldused kohustusliku kogumispensioni süsteemi jäänutel pensionieaks paremini valmistuda,” ütles FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht Joel Kukemelk. 

Eelnõu väliselt soovib FinanceEstonia juhtida tähelepanu tööandjapensioni juurutamise vajalikkusele Eestis. Kuigi täiendavate sissemaksete osas lisapaindlikkuse andmine kogujatele on tervitatav areng, ei võimalda seeeraldiseisvalt siiski tagada ühiskondlikult soovitud piisavalt kõrget pensioni asendusmäära pensionieas. 

“Pensionisüsteemi tervikuna on vaja olulises mahus lisaraha. Mida rohkem sellest rahast õnnestub koguda erasektorist II ja III samba pensionisüsteemi kaudu, seda väiksem eelarve koormus jääb tulevikus minimaalselt vajaliku I samba suuruse osas riigile ja seda vähem pensionäre võitleb tulevikus vaesuse piiril endaga hakkama saamisega. Arenenud lääneriikides moodustab tööandjapension arvestatava osa inimese pensioniea sissetulekust,” lisas Kukemelk.

Lisaks eelnõuga kavandatavatele muudatustele kogumisfaasis, on ka väljamaksefaasis juba tehtud olulisi positiivseid ja suuremat paindlikkust võimaldavaid muudatusi. Fondipensioni lisamine väljamakse valikute sekka annab võimaluse inimestele kogutud raha jupi kaupa kasutusse võttes seda samal ajal edasi investeerida, et säiliks kogutud summa ostujõud. Väljamaksefaasi puhul joonistub FinanceEstonia hinnangul aga selgelt välja asjaolu, et üksnes paindlikust regulatsioonist ei piisa – vajalik on ka järjekindel ning läbimõeldud teavitustöö. Selles osas loodavad FinanceEstonia liikmed, kes nii ühiselt kui eraldiseisvalt teevad ponnistusi teadlikkuse tõstmise osas, jätkuvalt ka riigipoolsetele sammudele. Ühekordse väljamakse eelistamise trend tuleb murda ning asendada pikema perioodi jooksul tehtavate väljamaksetega.