Ege Metsandi: lähenevate valimiste peateema on julgeolek, aga kuidas on lood finantsjulgeolekuga?

Kõige tugevamalt said 2008. aasta finantskriisis kannatada riigid, mis olid finantseerimisel panganduse poole kaldu, Eesti nende hulgas. Seega on meie kõigi huvides, et kapitalituru arendamine oleks Eestis prioriteet, kirjutab FinanceEstonia juhatuse liige ja Creditinfo Eesti tegevjuht Ege Metsandi.

Kõige tugevamalt said 2008. aasta finantskriisis kannatada riigid, mis olid finantseerimisel panganduse poole kaldu, Eesti nende hulgas. Seega on meie kõigi huvides, et kapitalituru arendamine oleks Eestis prioriteet, kirjutab FinanceEstonia juhatuse liige Ege Metsandi.

Praegu on Eesti kapitaliturud kahjuks endiselt oma suuruselt väiksemate seas Euroopa Liidus. Kapitalituru arengu seisukohalt on oluline, et seadustatud saaks tööandjapension. See tooks kohalikule kapitaliturule juurde lisaraha pikaajalisteks investeeringuteks ning tagaks jätkusuutlikuma pensioni vananevale rahvastikule. Tööandjapension on Skandinaavia ja Lääne-Euroopa riikides tavapärane, Ida-Euroopas mitte. Kas liigume Lääne või Ida suunas?

Tööandjapensioni loomiseks on vaja lõpetada topeltmaksustamine, et tööandja ei peaks tasuma pensionikindlustuse maksu töötaja pensionimakse pealt. Topeltmaksustamine ongi olnud peamiseks põhjuseks, miks Eestis siiani tööandjapensioni tekkinud pole. On viimane aeg see viga ära parandada.

Lugedes erakondade valimisprogramme lähenevateks valimisteks, siis lubavad mitmed neist jätkata riigi ettevõtete erastamist, mis toetaks samuti kohaliku kapitalituru kasvu. Lisaks leiavad äramärkimist ka riigiettevõtete võlakirjade avalikud pakkumised läbi kohaliku kapitalituru, et tekitada rohkem kvaliteetseid investeerimisvõimalusi kohalikule jaeinvestorile ning soodustada läbi selle pikaajalist investeerimist.

Kapitalituru arengu kontekstis oleks väga oluline pakkuda ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele väärtpaberiemissioonidega seotud kulude osalist hüvitamist, et viia alla kapitali kaasamisega seotud kulude tase. Seda teed on läinud nii Läti kui ka Leedu, kus mitmed väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted on noteerimiseks taotlenud kulude osalist kompenseerimist. Selline abimeede rikastaks kapitali kaasamise võimalusi ja avaks väiksematele ettevõtetele tee kapitaliturule. 

Rahatarkus ja vastutustundlik laenamine

Majandusliku kindlustunde tõstmisel on oluline roll ka inimeste rahatarkusel. On rõõm tõdeda, et ettevõtlusõpet ja rahatarkuse omandamist nähakse valimisprogrammides elukestva õppe osana ning seda õpet tuleks alustada juba põhikooli esimeses astmes. Targem rahvas on targema riigi aluseks.

Eesmärki tugevdada vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist ja hoida seeläbi ära võimalikku ülelaenamist täidab ka krediidiandmete registri loomine. Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus positiivne krediidiregister puudub. Euroopa Liidu uuendatav tarbijakrediidi direktiiv näeb ette, et krediidivõimelisuse hindamiseks tuleb kasutada krediidibüroode andmebaase, mis on kättesaadavad kõigile võrdsetel alusel ja kust on võimalik saada infot inimeste igakuiste krediidimaksete kohta. Paraku puudub Eestis endiselt vastav seadusandlus, kuigi erasektoris on huvi ja teadmised vastav positiivne register luua. 

Korras riigirahandus tagab finantsjulgeoleku

Viimastel aastatel on Eesti riigieelarve olnud pidevalt kasvavas puudujäägis. Puudujäägi ja riigivõla suurendamise kaudu kasvavate jooksevkulude katmine ei saa kuidagi olla kestlik ja mõjub Eesti riigi finantsjulgeolekule pärssivalt. Korras riigirahandus on riikliku julgeoleku üks alussammastest ja peaks olema kõikide parteide valimisprogrammide kesksel kohal.

Pikaajaliselt tasakaalustatud riigieelarve on endale eesmärgiks võtnud nii Reformierakond kui ka Eesti 200. Enamus parteides on selgelt välja öelnud, et laenuraha kasutataks riiklikult olulisteks investeeringuteks ja mitte eelarveliste aukude katteks ehk lähtutakse vastutustundlikust eelarvepoliitikast. Ärevaks teeb aga näiteks Keskerakonna plaan kehtestada uus pangamaks ehk “suunata hiigelkasumeid teenivad kommertspangad senisest rohkem panustama riigikassasse ja osalema ühiskondlikes programmides“. See halvendaks oluliselt meie finantssektori konkurentsivõimet võrreldes naaberriikidega.

Ükski valimisprogramm ei viita uutele või kõrgematele maksudele. Välja arvatud Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna astmeline tulumaksusüsteem ning viimase poolt pakutud võimalik pangamaks. Kesksel kohal on pigem küsimused, kuidas tugevdada maksulaekumisi, kuidas panna riiki oma tulusid targalt kasutama ja kas on võimalusi näiteks tööandjamaksude vähendamiseks, et soodustada tarkade töökohtade loomist.

Üldpildis on kõikide parteide majanduspoliitika nurgakiviks kasvava majandusega innovatiivne kõrge lisandväärtuse ja väikese halduskoormusega riik. Toetatakse rakendusuuringute keskuse loomist, riikliku riskikapitali pakkumist uute tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtuks, lisaks mitmed ekspordigarantiid, abi Eesti ettevõtetele sujuvamale üleminekule kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel.

Rohepööre ja energiapoliitika on tervikuna väga suure kaaluga teema, mis mõjutab kogu ühiskonda ning riigi ja ettevõtete konkurentsivõimet nii täna kui ka pikemas perspektiivis. Kuigi tõusvate intresside valguses on see valus, siis tagasiteed ei ole ja nüüd on viimane aeg need investeeringud teha, et tagada tulevaste põlvkondade heaolu. Erakondadest ainsana peab EKRE käimasolevat rohepööret hullumeelsuseks, mis tuleks tagasi pöörata. See viitab selgelt lühiajalisele vaatele ehk populismile.